Kallistused, silitused, paitamine, hoidmine, füüsiline kontakt - need on iseenesest mõistetavalt tervisele kasulikud ja kõik teavad seda. Samas on huvitav mõelda, et inimkond peab vahel esmastest ja instinktiivsetest toimimisviisidest kaugenema, et siis uuesti teaduslikult tõestada kuidas need loomulikud asjad on ikka head.

Nii maadleme ühiskonnas ikka veel tagajärgedega, mis varasemalt kurja tehtud. Vastsündinud beebide emadest eraldamine on üks selline teema. Eelmisel sajandil rutiinselt ja kahjuks ikka veel liiga sageli esinev probleem. Arvan, et selline kõikide loomulike instinktide vastane tegevus mõjutab veel mitmeid põlvkondi. Lisaks traumale, mille saavad beebid ja mille mõjudest saavad kaasa rääkida nii trauma tagajärgedega tegelevad terapeudid, kui ka kiindumusteooriat tundvad inimesed, saavad trauma ka emad. Ema jaoks soodustab beebist eemal olemine sünnitusjärgse depressiooni esinemissagedust, mis on aina sagedamini esinev probleem. Lisaks vajavad beebieas traumeeritud täiskasvanud sageli hulgaliselt teraapiat, et seda kõike tervendada.

On küll rõõmustav, et on tublisid teadlasi, kes püüavad igal viisil näidata kuidas sellised loomulikud asjad ikka head on. Nii jäi mulle silma üks uurimustöö, mis kinnitab kenasti loomuliku ja instinktiivse vajaduse headust. See uurimistöö räägib kuidas vastsündinutele tehtav õrn massaaž aitab hoida bilirubiini taseme madalamal. Lisaks saab siis ka beebi seedesüsteem oma tööd efektiivsemalt teha. Enamus inimeste jaoks täiesti loomulik, et me nii tahame oma vastsündinut kaisus hoida, teda paitada, vaadata ja musitada, mis kõik on beebile nii vajalik. 

Loomulikult on hell, armastav puudutus vajalik ka täiskasvanu jaoks, et me ikka terved püsiks. Seega, tee üks armastav pai iseendale ja siis mõnele kallile inimesele ja me püsime tervemad!

Massaaži ja bilirubiini taseme mõõtmise uurimistöö allikas:
Hosein, D., Sanaz S., Mamak, S., Edith H. (2016). Effects of baby massage on neonatal jaundice in healthy Iranian infants: A pilot study. Elsevier, 22-26, DOI: 10.1016/j.infbeh.2015.10.009

 

• Muusikaga liikumine, liigutamine, hingamine ja lõdvestamine. Muusika saatel ja taktis on liikumine vabam, areneb ka beebi rütmitunnetus ning pakub kasvava kõhuga emale mõnusa vahepala ja ideid ka kodus liikumiseks ning lõdvestushetkede loomiseks.
• Aeg esitada küsimusi ja saada sünnitoetaja toetust aktuaalsetel teemadel.

Tund toimub neljapäeviti kell 10.00-10.45 ja kuutasu on 40€. 

Kõhubeebide rühmatunni mõte on alustada koos kasvamist ja muusika tegemist  lihtsalt varem - siis kui beebi on ema kõhus. Beebi kõrvad hakkavad ema kõhus tööle umbes 18. nädalal, kõhust väljastpoolt tulevaid helisid eristab beebi umbes 20.-24. nädalast alates. Seetõttu alustame ka meie beebidega, kes ema kõhus vähemalt 20 nädalat kasvada saanud. Iga nädalaga areneb kuulmis- ja kuulamisoskus ja beebid saavad tunnis tehtavast muusikast ja ema lauluhäälest järjest rohkem osa, õppides eristama helisid ja ka nendele kõhus reageerima. Uurimused näitavad, et laulud, mida beebid on kuulnud ema kõhus, tunnevad nad ära ka pärast sündimist. Laulu mäletamine sõltub sellest, kui palju on beebi seda raseduse ajal kuulnud, nii et iganädalase laulutunni rutiini alguseks on just õige aeg! Lisaks võimaldab rühmatunnis osalemine emale rasedusaegset toetust ja sünnituseks ettevalmistust. 
Lauluosa juhendab Marit Laur
Liikumise ja hingamise osa Inge Bachaus ​