Sünnitusabi teenusest ja unistustest

Ma olen siiralt õnnelik, et Eestis on sünnitamine ja kogu selle juurde kuuluv meditsiiniline teenus nii heal järjel ja on kuhjaga väärt meditsiini personali, kes armastab oma tööd ning teeb seda südamega. Kuna sünnitamine on pere elus väga olulise tähtsusega suursündmus, siis armastusega enda tööd tegevad töötajad on kingitus ühiskonnale. Sünnitamine pole pelgalt lapse saamine. See on kogemus, mis võib mõjutada peret, aga eriti naist, nii positiivselt kui ka negatiivselt. Positiivse kogemuse korral on sageli ka kõik järgnev rahuldust pakkuv - naisest ja mehest saavad ema ja isa, kes arenevad terve perena, olles rahul ja õnnelikud.
Vastupidiselt positiivsele kogemusele, teame me kõik kedagi, kellel pole nii hästi läinud -

olgu selleks siis ebamugavus, kahetsus ja enesesüüdistused, raskused lapsega toimetulemisel või sünnitusjärgne depressioon, millest on raske rääkida. Kuna maailmas on juba mõnda aega teatud, et üks põhjus sünnitusjärgse aja raskuste tekkes võib olla ka sünnitusel saadud ebameeldiv ja vahel ka vägivaldne kogemus. Nii ongi MTÜ Emale algatanud üleskutse hakata rääkima ka sünnitusabis esinevatest kitsaskohtadest.

Mina terapeudi ja sünnitoetajana kiidan selle algatuse igati heaks, sest olen isegi neid kurbi lugusid väga palju kuulnud. Ma siiralt usun, et nendest kogemustest ausalt rääkimine annab võimaluse muuta sünnitusabi teenust paremaks, austavamaks, läbimõeldumaks ja tasakaalustatumaks.

Isiklikult soovin väga, et meie (heaolu)riigis oleks võimalus olla emal ja lapsel ka sünnijärgselt alati ühenduses, et vastsündinud beebi saaks olla ema või isa rinnal ka siis kui on vajadus osutada beebile meditsiinilist abi. Vastsündinud lapse ja ema (ja/või isa) eraldamine on ilmselgelt traumeeriv ja vägivaldne kõigile, nii lapsele, emale, kui ka isale. On juba üldteada, et lapsed vajavad ema lähedust ja seda eriti sünnijärgselt. Beebid kasvavad, arenevad ja ka paranevad ema või isa läheduses oluliselt kiiremini. Kuid ikka eraldatakse meil abi vajavad beebid emadest. Minu arvates on see üks kõige vägivaldsem asi mida siiski väga sageli tehakse. Miks siis ometi? Sügaval nõukogude ajal pidid lapsed alati olema haiglaravil üksi. Selles vallas on (ÕNNEKS!) muutus tehtud ja täna saavad olla pisut vanemad lapsed haiglas koos vanematega. Kuid ei saa seda sünni järgselt. Miks siis ometi ei võimaldata seda vastsündinutele?

Kahjuks on ka palju teisi võimalusi, mis vahel panevad naist tundma, et tema kallal on tarvitatud vägivalda. See võib olla personali suhtumine kus sünnituse ajal ei küsita naise käest nõusolekut nt lahkliha lõikeks ja temaga tehakse midagi, isegi ilma protseduuri vajalikkust selgitamata. Või siis sunnitakse sünnitusel sobivama asendi asemel valima ebamugavama voodis selili asendit, mis sageli võib lapse sünnitamist hoopis takistada ja mille vajalikkus ei ole perele põhjendatud.

Selliseid lugusid kuulen ma terapeudina kahjuks sageli. Jah, need on lood, mis on naiste südamel ja need lood vajavad võimalust tervenemiseks. Sellepärast ongi mul hea meel, et nüüd saavad naised ja pered oma muredest rääkida erapooletu osapoolega ja mina usun küll, et sellest saab sünnitusabi teenus muutuda ainult paremaks.

Olen ka kuulnud, et paljud tublid ämmaemandad või teised sünnitusabi teenuse pakkujad on tundnud ennast puudutatuna ja soovin siinkohal rõhutada, et mitte kõik sünnitusabi teenuse osutajad ei pea ennast süüdi tundma kui üks kolleeg on halvasti käitunud (mida iga üksik lugu enamasti peegeldab). Nii nagu kõik mehed ei pea ennast süüdi tundma kui üks mees vägistab. Kuid ka sellel inimesel on vaja abi, keda on vägistatud. Nii on ka sünnitusabis. Kõik need imelised ja toredad ämmaemandad ja arstid, teadke, et tänu teile tunnevad paljud naised ja pered sünnitusel ennast nii hästi ja alustavad kooskasvamist lapsevanematena enesekindlalt ja toetatuna. Mina usun, et ka valukohtadest rääkimine saab teha sünnitusabi teenuse veel paremaks. Ka ei saa kuidagi ämmaemandale pahaks panna meditsiinisüsteemis leiduvaid puuduseid, nii nagu seda on haigla reeglid ema ja vastsündinu eraldamise kohta.

Eesmärgiga liikuda teadlikuma ja üksikisikut väärtustava sünnitusabi teenuse poole, kutsungi kõiki teemast huvitatud inimesi kaasa rääkima. Kui tunned, et Sina oled ka üks neist, kes elab oma valuga ja Sul pole olnud võimalust sellest rääkida, siis sellel  lingil leiad ühtlasi kasulikke viiteid abi saamiseks. Pöördu julgelt raseduskriisi nõustaja poole või leia endale sobiv toetus parema tervise ja toimetuleku nimel.